Kas korteriühistu võib sinu soojuspumbaplaani keelata? Tavaliselt ei saa seda teha üks naaber üksi, kuid ilma omanike otsuse ja vajaliku teatiseta võib seade maksma minna kogu majale. Järgnevalt selgitame, kuidas õhksoojuspump korterisse seaduslikult, vaikselt ja õige võimsusega paigaldada.
Lühidalt: mida korteris teha?
- Küsi korteriühistult välisosa paigaldamiseks omanike nõusolekut, sest fassaad on kaasomand.
- Uuri oma omavalitsusest, kas on vaja esitada ehitusteatis ja projekt. Näiteks Tartus on see kohustuslik, miljööaladel ja muinsuskaitsealal kehtivad lisapiirangud.
- Vali välisosale koht, kus öine müra naabri akna all jääb alla 40 dB ja sulamisvesi ei jäätu kõnniteele.
- Arvuta võimsus ruumide, mitte kogu korteri põhjal: üks siseosa kütab hästi avatud ruumi, kuid mitte suletud uste taga olevaid magamistube.
- Lase seade paigaldada ettevõttel, kellel on käitlemisluba ja vastava kutsetunnistusega tehnik.
Kas korterisse tohib õhksoojuspumpa paigaldada?
Tohib, kuid mitte ainult enda otsusel. Siseosa on sinu korteris, välisosa ja torustik aga läbivad maja välisseina või rõdu välisosa, mis on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi kaasomand. Eriomandiks loetakse ainult hoone osi, mida saab muuta hoone välist kuju muutmata.
Korteriühistu nõusolek
Õigusbüroode, sealhulgas Soraineni ja Jurist Aitabi, selgituste järgi piisab Riigikohtu praktika kohaselt üldjuhul korteriomanike häälteenamuse otsusest. Kõigi omanike nõusolekut ei ole vaja, kui seade ei tekita liigset müra ega vibratsiooni ega muuda hoone välisilmet oluliselt. Kui paigaldus muudab välisseina või fassaadi oluliselt, on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Muinsuskaitseameti paigaldusjuhis nõuab kortermaja puhul kõigi kaasomanike nõusolekut.
Praktikas tähendab see järgmist.
- Esita ühistu juhatusele kirjalik taotlus koos välisosa asukoha, mõõtude ja müratasemega.
- Ära piirdu ühe juhatuseliikme suulise loaga. Näiteks katusele paigaldamiseks on Jurist Aitabi hinnangul vaja vähemalt omanike otsust.
- Kui omanik keeldub nõusolekust ilma mõjuva põhjuseta, saab asja lahendada kohtus, kuid see on pikk tee. Naabritega varakult rääkimine hoiab aega kokku.
Riski tasub tõsiselt võtta: kui pump on paigaldatud ilma nõuetekohase menetluseta, teeb omavalitsus ettekirjutuse ja sunniraha langeb kõigile korteriomanikele solidaarselt. Seega on ühistu ettevaatlikkus põhjendatud.
Omavalitsuse nõuded: ehitusteatis, projekt ja kasutusteatis
Nõuded sõltuvad linnast, seega küsi enne seadme ostmist oma omavalitsuselt.
- Tartu käsitleb õhksoojuspumba paigaldamist hoone tehnosüsteemi muutmisena ehk ümberehitamisena. Ehitusseadustiku lisa 1 alusel tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Enne kasutuselevõttu on vaja kasutusteatist ning elektripaigaldise vastavusdeklaratsiooni või auditit. Projekti seletuskirjas peab olema kirjas, et välisosa müra vastab normidele.
- Tallinn loeb ümberehitamiseks tehnosüsteemi paigaldamist, mis muudab hoone välisilmet, näiteks soojuspumba paigaldamist.
- Miljööväärtuslikel aladel ei tohi Tartus paigaldada soojuspumpa avalikust ruumist nähtavale fassaadile ega katusele. Eelistatud on maapinnale paigaldamine ja välisosa varjamine fassaadi tooni restiga. Tallinnas ei ole fassaadile paigaldamine üldjuhul lubatud ja välisosa tuleb paigaldada tänavalt mittenähtavasse kohta või varjata. Välisilme muutmisel on vaja ehitusteatist ja projekti kooskõlastamist linnaga.
- Muinsuskaitsealal on lisaks vaja Muinsuskaitseameti luba. Ameti juhis soovitab välisosa mitte paigaldada magamistubade lähedusse.
Müra: mis on lubatud ja kuidas naabrit mitte häirida
Kortermajas on müra kõige sagedasem tüliküsimus, sest välisosa jääb sageli otse kellegi teise akna või rõdu juurde. Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 71. Terviseameti selgituse järgi võivad tehnoseadmed, sealhulgas soojuspumbad, tekitada elamualal päeval kuni 50 dB ja öösel kuni 40 dB, sealhulgas naabri elamumaal. Päevaks loetakse aega kella 7-st 23-ni ja ööks kella 23-st 7-ni. III kategooria aladel võivad piirid olla 5 dB võrra leebemad.
Andmelehel olev välisosa müratase, näiteks 45 dB(A), ei näita, kui vali on müra naabri akna all. Kaugus, seinad ja peegelduvad pinnad muudavad tulemust. Seetõttu tasub järgida mõnda lihtsat reeglit.
- Ära paigalda välisosa kinnisesse rõdunurka, kus kolm seina võimendavad heli.
- Kasuta vibratsioonisummuteid. Kortermaja raudbetoonsein kannab vibratsiooni kaugele, eriti kui kronstein on otse naabri magamistoa seinal.
- Võrdle mudeleid välisosa müra järgi. Näiteks Samsung Cebu S2 välisosad on andmelehe järgi 45–54 dB(A), sõltuvalt võimsusest. Väiksem mudel on vaiksem.
Siseosa müra on sinu enda mure, eriti magamistoas. Samsungi Nordic-seeria siseosad töötavad vaikseimal režiimil 17–19 dB(A) juures ja WindFree Comfort S2 16 dB(A) juures.
Kuhu välisosa korteri puhul paigutada?
Korteris on tavaliselt kolm võimalust: rõdu, fassaadikronstein või maapinnale paigaldatud alus. Igal neist on omad tingimused.
| Asukoht | Plussid | Mida jälgida |
|---|---|---|
| Rõdu | Lihtne hooldada, lühike torustik, sageli fassaadilt vähem nähtav | Õhuvool peab olema vaba. Kinnises nurgas võimendub müra. Klaasitud rõdul töötab seade halvemini. |
| Fassaadikronstein | Õhuvool on vaba ja rõdu jääb vabaks | Mõjutab hoone välisilmet ning vajab paigalduseks tõstukit. Sulamisvesi ei tohi voolata seinale ega kõnniteele. |
| Maapind või hoovi alus | Miljööaladel eelistatud lahendus, sest vibratsioon ei kandu seina kaudu edasi | Sobib alumistele korrustele, vajab pikemat torustikku ja peab jääma lumepiirist kõrgemale. |
Talvine sulamisvesi on korteris alahinnatud probleem. Välisosa sulatab talvel regulaarselt aurustit ja võib ööpäevas eraldada kuni mitukümmend liitrit vett. Kui see tilgub kõnniteele või alumise korruse rõdule, tekib jää. Lahendus on küttekaabliga tilgaalus ja juhitud äravool. Muinsuskaitseameti juhis hoiatab, et seinale voolav kondensvesi rikub viimistlust ja võib põhjustada külmakahjustusi.
Ka siseosa kondensvesi vajab äravoolu. Kui loomulikku langu välja ei saa, on lahenduseks kondensaadipump. Paigaldajate hinnakirjades maksab see koos paigaldusega umbes 229 €.
Kui võimas õhksoojuspump korterisse sobib?
Täpne vastus tuleb soojuskao arvutusest, kuid esialgseks hinnanguks kasutatakse ruutmeetripõhist rusikareeglit. Eesti paigaldajad kasutavad ligikaudu 60 W/m². Vaillanti juhend eristab hoone vanust: alates 1990. aastast ehitatud hoonetes umbes 70 W/m² ja vanemates kuni 100 W/m².
Näide: sul on 55 m² korter 1970. aastate paneelmajas, kus on avatud köögiga elutuba ja kaks magamistuba.
- 60 W/m² järgi kulub kogu korteri kütmiseks umbes 3,3 kW.
- Soojustamata vana maja puhul (100 W/m²) on vajadus kuni 5,5 kW.
- Elutuba ja köök on kokku 30 m², nende arvestuslik vajadus on 1,8–3 kW.
Siit tuleb oluline järeldus: üks siseosa ei küta kogu korterit ühtlaselt. Avatud planeeringus jaotub soojus hästi, kuid suletud uksega magamistuba jääb jahedamaks. Seega on valikuid kolm.
- Kui soovid peamiselt elutuba kütta ja suvel jahutada, piisab ühest 2,5–3,5 kW siseosast. Kliimakaubamaja juhise järgi katab 2,5 kW kuni 35 m² ja 3,5 kW kuni 60 m² avatud ruumi.
- Kui magamistoad peavad samuti olema soojad ja jahedad, vali multi-split lahendus, kus ühe välisosaga saab ühendada kuni viis siseosa. Kortermajas on see suur eelis, sest fassaadile tuleb ainult üks välisosa.
- Kui ühendad pumba olemasoleva kütte kõrvale, võid valida väiksema seadme, sest pump ei pea katma kogu tippkoormust.
Levinud viga on valida “igaks juhuks” suurem seade. Inverterpump suudab küll võimsust vähendada, kuid liiga suur seade töötab sageli oma miinimumi lähedal, lülitub tihti sisse ja välja ning on kallim. Rohkem tõhususe kohta loe artiklist soojuspumba COP ja SCOP.
Kaugküttega korter: mida pump teeb ja mida mitte
Suur osa Eesti kortermajadest on ühendatud kaugküttega. Üksik korter ei tohi end maja küttesüsteemist lahti ühendada ning kaugküttepiirkonnas peab hoone üldjuhul kasutama soojusallikana kaugkütet. Seega ei asenda õhksoojuspump kaugküttega korteris radiaatoreid, vaid täiendab neid.
Kaugküttega korteris on pumbal kaks peamist ülesannet.
- Jahutus suvel. See on sageli peamine põhjus, miks pump paigaldatakse, eriti lõunapoolsetes ja ülemiste korruste korterites. Vaata ka soojuspumba jahutuse nõuandeid.
- Lisasoojus ülemineku- ja külmal ajal, kui maja küttegraafik ei taga piisavat temperatuuri nurgatoas.
Rahalist kokkuhoidu tasub hinnata ausalt. Kui maja jagab küttekulu ruutmeetrite järgi ja korteritel pole individuaalseid soojusarvesteid ega jaotureid, ei vähene sinu küttearve pumba tõttu. Säästetud soojus läheb ühisesse arvesse, kuid elektriarve kasvab sinu korteris.
Elektriküttega korteris on olukord teine. Kui pumba SCOP on umbes 3, maksab sama soojushulk ligikaudu kolmandiku otsese elektrikütte hinnast. Täpsema arvutuse saad teha meie õhksoojuspumba elektrikulu juhendi järgi.
Millised Samsungi mudelid sobivad korterisse?
Korteri puhul otsusta esmalt, kas pump on peamiselt kütteks või jahutuseks. Nordic-seeria mudelid on mõeldud põhjamaisele talvele ja töötavad kütterežiimis kuni −30 °C juures. Tavalised WindFree-mudelid on kütteks ette nähtud kuni −15 °C juures ning sobivad paremini jahutuseks ja kaugkütte täiendamiseks.
| Mudel | Küte kuni | SCOP (keskmine kliima) | Siseosa vaikseim müratase | Sobib korterisse |
|---|---|---|---|---|
| Nordic WindFree Geo S2 | −30 °C | 5,1 (külm kliima 4,0) | 17 dB(A) | Elektriküttega korter, kus pump katab suurema osa küttevajadusest |
| Nordic Airise S2 | −30 °C | 4,6 (külm kliima 3,6) | 19 dB(A) | Kütte ja jahutusega korter soodsama hinnaga |
| WindFree Comfort S2 | −15 °C | 4,6 (2,5–3,5 kW mudelid) | 16 dB(A) | Kaugküttega korteri jahutus ja lisasoojus, magamistuba |
| Cebu S2 | −15 °C | 4,1–4,5 | 19 dB(A) | Eelkõige jahutus, väiksem eelarve |
Andmed põhinevad Samsungi andmelehtedel. Väärtused sõltuvad võimsusest, seega võrdle alati sama suurusega mudeleid.
Nordic-mudelite puhul tasub vaadata just külma kliima SCOP-i, sest see kirjeldab hooajalist tõhusust põhjamaisele talvele lähemates oludes. WindFree-tehnoloogia jaotab õhu tuhandete mikroavade kaudu, mistõttu jahutusrežiimis ei teki tõmbetuult. Väikeses korteris, kus diivan või voodi asub seadme lähedal, on see märgatav eelis. Kõiki mudeleid saab juhtida SmartThingsi rakendusega: soojenda korter enne kojujõudmist ette ja jälgi energiakulu reaalajas.
Paigalduse hind ja käik
Eesti paigaldajate 2026. aasta hinnakirjade järgi maksab õhksoojuspump ise umbes 649–2590 € ja standardpaigaldus 350–450 €. Kogu süsteemi hind jääb tavaliselt vahemikku 1500–4000 €.
Standardpaigaldus sisaldab tavaliselt järgmist:
- kuni 5 m torustikku ja kondensaaditoru;
- üht kuni 50 cm paksuse seina läbiviiku;
- paigaldust kuni umbes 2,5 m kõrgusele;
- seadme käivitamist.
Korteris tekib sageli lisakulusid. Raudbetoonseina puurimine ei kuulu sageli standardhinna sisse, samuti pikem torustik, kõrgel fassaadil töötamiseks vajalik tõstuk ja kondensaadipump. Küsi pakkumist pärast objekti ülevaatust, mitte ainult telefoni teel.
Split-soojuspumpa tohib paigaldada ainult käitlemisloaga ettevõte ja vastava kutsetunnistusega tehnik. Kliimaministeeriumi selgituse järgi on see kohustuslik nõue, mitte paigaldaja valik. Paljud paigaldajad soovitavad pumbale eraldi kaitsmega toiteliini. Lase elektrikul hinnata, kas korteri peakaitse ja juhistik seda võimaldavad. Tartus on elektripaigaldise vastavusdeklaratsioon kasutusteatise osa.
Samsungi õhksoojuspumpadel on alates 2025. aasta juunist paigaldatud seadmetele 5-aastane tootjagarantii. Garantii säilitamiseks tehakse tavaliselt iga-aastane hooldus sertifitseeritud spetsialisti juures. Filtrite puhastamise saad teha ise, juhised leiad artiklist õhksoojuspumba hooldus ja puhastamine.
Korteris on soojuspumba edu võti paberid ja paiknemine: ühistu otsus, omavalitsuse nõuded, naabri aknast kaugel asuv vaikne välisosa ja ruumide järgi valitud võimsus. Kui need on paigas, vali seade selle järgi, kas vajad peamiselt kütet või jahutust. Vaata Samsungi õhksoojuspumpade valikut ja lase kohalikul edasimüüjal oma korter üle vaadata, enne kui ühistule taotluse esitad.
