Kas vana maja on soojuspumbale liiga külm? Enamasti mitte. Suurem risk on hoopis valesti valitud seade, mis töötab pakasega elektritennidel ja sööb säästu ära. Siit leiad testid, arvutuskäigu ja otsustusreeglid, mida küttesüsteemi projekteerijad kasutavad.
Lühike vastus: soojuspump sobib ka vanasse majja, kui selle võimsus valitakse hoone tegeliku soojuskao järgi ja küttesüsteem suudab maja soojas hoida ilma väga kuuma veeta. Kui majas on veeradiaatorid, tee enne ostu lihtne 55 °C katse (vt allpool). Kui maja köetakse ahjudega, on mõistlik esimene samm õhk-õhk-soojuspump ning ahi jääb alles pakasepäevadeks.
| Sinu maja olukord | Mõistlik lahendus | Millele tähelepanu pöörata |
|---|---|---|
| Ahiküte, veeküttesüsteemi pole | Õhk-õhk-soojuspump (1–2 siseosa) + ahi tipukoormuseks | Siseosa asukoht, et soe õhk jõuaks ka kõrvaltubadesse |
| Vana katel ja malmradiaatorid | Kõrgema pealevoolutemperatuuriga õhk-vesi-soojuspump | 55 °C katse, puhverpaak, torustiku läbilaskevõime |
| Katel ja põrandaküte (osaliselt või kogu majas) | Õhk-vesi-soojuspump | Madal pealevool ehk parim SCOP |
| Renoveerimata maja, soojustamine plaanis | Kõigepealt soojustamine, siis seadme valik | Muidu valid liiga suure seadme |
Kas vana maja sobib soojuspumbale?
Soojuspumba jaoks pole maja vanus otsustav. Määrav on see, kui palju soojust hoone kõige külmemal päeval kaotab ehk arvutuslik soojuskadu. Seda väljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W/m²).
Austria soojuspumbatootja IDM toob orientiiriks järgmised vahemikud:
- enne 1960. aastat ehitatud soojustamata maja: 80–120 W/m²;
- osaliselt soojustatud maja aastatest 1960–1990: 50–80 W/m²;
- tavapärase soojustusega maja aastatest 1990–2010: 35–55 W/m²;
- pärast 2010. aastat ehitatud madalenergiamaja: 20–40 W/m².
Need arvud on mõeldud esmaseks hinnanguks, mitte seadme valimiseks. Eesti küttesüsteemide projektides arvestatakse talvise välisõhu arvutuslikuks temperatuuriks tavaliselt umbes −22 °C (näiteks Tallinna kohta on projektides kasutatud väärtust −22,5 °C), mis on külmem kui Kesk-Euroopas. Seetõttu jääb Eesti vana maja tõenäolisemalt vahemiku ülemisse otsa.
Vana maja puhul tekitavad suurima osa soojuskaost tavaliselt soojustamata pööningulagi, vanad aknad ja ebatihedad seinad. Kui plaanid järgmise paari aasta jooksul pööningut lisasoojustada või aknaid vahetada, tee see enne soojuspumba valimist. Soojustatud maja vajab väiksemat ja odavamat seadet ning radiaatorid saavad hakkama madalama veetemperatuuriga.
Õhk-õhk või õhk-vesi: kumb vanasse majja?
Valiku teeb suuresti ära maja praegune küttesüsteem. Põhjalikuma võrdluse leiad artiklist õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumba erinevustest, siin keskendume vana maja eripäradele.
Ahiküttega maja: alusta õhk-õhk-soojuspumbast
Kui majas pole veeradiaatoreid, tähendaks õhk-vesi-soojuspump kogu küttesüsteemi ehitamist: torud, radiaatorid või põrandaküte. Kui suurt renoveerimist pole plaanis, on õhk-õhk-soojuspump palju väiksem investeering. See katab suurema osa kütteperioodist ja ahju kütad siis, kui on tõsine pakane.
Õhk-õhk-seade kütab hästi seda ruumi, kus siseosa asub, ja sellega vahetult ühendatud ruume. Kinniste ustega magamistoad jäävad jahedamaks. Seepärast pane siseosa maja kõige avatumasse ruumi, näiteks elutuppa, kust on uksed mitmesse tuppa. Kui tube on palju, saab ühe välisosaga ühendada mitu siseosa: seda võimaldab Samsung Multi.
Põhjamaisele kliimale mõeldud Samsungi Nordic-seeria mudelid, näiteks Nordic WindFree Geo S2 ja Nordic Airise S2, on loodud kütma kuni −30 °C juures. Nordic DLX mudeli AR09TXFYBWKNEE nimiküttevõimsus on 7,0 kW ja SCOP 4,74. Arvesta, et nimivõimsus on mõõdetud +7 °C välistemperatuuril ja pakasega annab seade vähem soojust.
Kellele see ei sobi: kui tahad puuküttest täielikult loobuda või soovid sooja tarbevett soojuspumbast, ei piisa põhikütteks õhk-õhk-seadmest.
Katla ja radiaatoritega maja: õhk-vesi-soojuspump
Kui majas on juba veeküttesüsteem ning õli-, gaasi- või puiduküttekatel, on õhk-vesi-soojuspump loogiline asendus. See soojendab samu radiaatoreid ja valmistab ka sooja tarbevett. Vanade radiaatorite tõttu vajad aga mudelit, mis suudab vajadusel toota kuumemat vett:
- Samsung EHS Mono R290 toodab küttevett kuni 65 °C ja töötab kuni −25 °C välistemperatuurini. Võimsusvahemik on 5–16 kW.
- Samsung EHS Mono HT Quiet säilitab 100% küttevõimsuse ka −25 °C juures ja suudab toota kuni 70 °C küttevett. Võimsusvahemik on 8–14 kW, müratase kuni 35 dB(A). See sobib hästi majale, kus radiaatoreid ei taheta vahetada ja kus naabrid elavad lähedal.
- Samsung EHS Split (4–16 kW) sobib siis, kui välisosa ja siseosa vahele soovitakse külmaainetorusid, mitte veetorusid. Mono- ja Split-lahenduse erinevusi selgitab EHS Mono ja Spliti võrdlus.
Radiaatorite katse: kas vanad radiaatorid jäävad alles?
Vanad radiaatorküttesüsteemid on sageli projekteeritud graafikule 70/50 °C, st pealevool 70 °C ja tagasivool 50 °C. Soojuspump töötab seda säästlikumalt, mida jahedamat vett ta tootma peab. Samsung EHS Mono R290 12 kW mudeli SCOP on 35 °C pealevoolu juures 4,9, aga 55 °C juures 3,65. Sama seade toodab seega kuuma veega iga kilovatt-tunni elektri kohta ligi veerandi võrra vähem soojust.
Seepärast tasub enne ostu kontrollida, kui jahedat vett su radiaatorid tegelikult vajavad. Küttekatlaid ja soojuspumpasid tootva Vaillanti soovitatud katse käib nii:
- Oota külma talvepäeva, sest pehme ilmaga ei ütle katse midagi.
- Keera kõikide katsetatavate radiaatorite termostaadid täiesti lahti.
- Langeta katla pealevoolutemperatuuri järk-järgult, kuni toad on veel parasjagu soojad.
- Kui soovitud toatemperatuur püsib 55 °C või madalama pealevooluga, sobivad olemasolevad radiaatorid soojuspumbaga.
Kui mõni tuba jääb 55 °C juures külmaks, ei tähenda see, et soojuspump ei sobi. Enamasti piisab, kui vahetad selles toas radiaatori suurema vastu. Ühendkuningriigi paigaldusjuhendite järgi annab radiaator, mis on mõõdetud 70 °C vee jaoks, 45 °C veega umbes poole oma soojusvõimsusest. Kõige külmema toa radiaatori suurendamine võimaldab seega hoida kogu süsteemi pealevoolu madalamal ja säästlikumana.
Kaks tehnilist detaili, mis vanas majas tihti tähelepanuta jäävad:
- Torustik. Soojuspump töötab väikese temperatuurivahega pealevoolu ja tagasivoolu vahel. Seetõttu peab torudes liikuma rohkem vett kui katlaga kütmisel. Kitsad vanad torud võivad muutuda pudelikaelaks, seega lase paigaldajal läbilaskevõime üle kontrollida.
- Puhverpaak. Tavaliselt 50–100-liitrine paak hoiab ära selle, et soojuspump lülitub sügisel ja kevadel liiga tihti sisse ja välja. See kulutab kompressorit ja langetab tõhusust.
Täpsemalt kirjutame sellest artiklis õhk-vesi-soojuspumbast vanade radiaatoritega.
Võimsuse arvutamine: näide 1970. aastate majaga
Võtame näiteks 140 m² ühepereelamu 1970. aastatest. Pööning on lisasoojustatud ja aknad vahetatud, seinad on algupärased. Majas on katel ja malmradiaatorid.
- Soojuskao hinnang. Osaliselt soojustatud maja puhul arvestame 70 W/m². 140 m² × 70 W/m² = 9,8 kW arvutuslikul välistemperatuuril −22 °C.
- Vajadus −15 °C juures. Soojuskadu sõltub sise- ja välistemperatuuri vahest. 21 °C toatemperatuuri juures on vahe −22 °C pakasega 43 kraadi ja −15 °C pakasega 36 kraadi. 9,8 kW × 36 / 43 ≈ 8,2 kW.
- Seadme valik. Rusikareegel on valida soojuspump, mis katab hoone soojusvajaduse ilma elektritennideta vähemalt umbes −15 °C-ni. Oluline on, et 8,2 kW tuleb tootja võimsustabelist leida −15 °C välisõhu ja sinu radiaatorite vajaliku pealevoolutemperatuuri juures, mitte nimivõimsusest. Selles näites tähendaks see pigem 12 kW kui 8 kW klassi seadet.
- Külmemad päevad. Alla −15 °C aitab elektritenn või, kui majas on ahi, ahjuküte. Kuna selliseid päevi on Eestis aastas vähe, jääb tenni osakaal aastases elektrikulus väikeseks.
Sama loogikat järgib detailsem juhend soojuspumba võimsuse arvutamiseks. Lõpliku arvutuse peab siiski tegema paigaldaja või projekteerija, kes arvestab iga ruumi soojuskadu eraldi.
Levinud viga: seadme valimine „igaks juhuks suurem“. Liiga suur soojuspump lülitub pehme ilmaga pidevalt sisse ja välja, kulutab kompressorit ning töötab madalama COP-iga. Kui soojuskadu pole teada, lase see välja arvutada, selle asemel, et võimsust lihtsalt juurde lisada.
Kui suur on sääst ja millist toetust saab?
Säästu hindamiseks jaga aastane soojusvajadus seadme SCOP-iga ehk hooajalise soojusteguriga. Kui eelmise näite maja vajab aastas kütteks 18 000 kWh soojust, tähendab see orienteeruvalt järgmist:
| Küttelahendus | SCOP | Elektrikulu aastas |
|---|---|---|
| Otsene elektriküte | 1,0 | 18 000 kWh |
| Õhk-vesi-soojuspump vanade radiaatoritega | 3,0 | 6 000 kWh |
| Sama seade 55 °C pealevooluga (R290, 12 kW) | 3,65 | ≈ 4 930 kWh |
| Sama seade põrandakütte ja 35 °C pealevooluga | 4,9 | ≈ 3 670 kWh |
Tüüpilises radiaatoritega kodus jääb õhk-vesi-soojuspumba SCOP vahemikku 2,5–3,5, põrandaküttega võib see aga ületada 4,0. Erinevus SCOP-i 3,0 ja 3,65 vahel on selles näites üle tuhande kilovatt-tunni aastas. Just seepärast tasub radiaatoritesse ja küttekõvera seadistamisse panustada. Küttekõvera seadistamise juhend näitab, kuidas pealevoolu madalal hoida. Kui tahad kulud oma elektrihinnaga läbi arvutada, aitab artikkel soojuspumba tasuvusest.
Toetus 2026. aasta sügisel
EIS-i väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse III voor on 15. oktoobri 2026. aasta seisuga avatud ja taotlusi võetakse vastu eelarve lõppemiseni. Peamised tingimused on järgmised:
- Toetus on mõeldud õhk-vesi- ja maasoojuspumpadele. Õhk-õhk-soojuspumpa ei toetata.
- Õhk-vesi-soojuspumba paigaldamisel tuleb olemasolev tahkel kütusel töötav kütteseade (näiteks ahi, pliit või katel) uuendada või jäädavalt eemaldada.
- Toetusmäär on 70% Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel, Jõgeval, Põltsamaal, Valgas, Otepääl ja Tõrvas. 50% saab näiteks Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Sauel ja mitmes Tallinna linnaosas (Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn).
- Maksimaalne toetus on 10 000 eurot väikeelamu kohta koos varasemates voorudes saadud kütteseadmete toetusega.
Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse 2024–2025 voor suleti 28. veebruaril 2025. Selles nõuti soojuspumbalt vähemalt A++ küttetõhususe klassi. Kui uus voor avaneb, on mõistlik sama nõuet juba praegu silmas pidada. Kõik tingimused on koondatud artiklisse soojuspumba toetustest Eestis.
Paigaldus vanas majas: load, müra ja asukoht
Ehitusteatis. Ehitusseadustiku järgi loetakse hoone tehnosüsteemi muutmine üldjuhul ümberehitamiseks. Õhk-vesi-soojuspumba puhul tähendab see tavaliselt ehitusteatise ja projekti esitamist ehitisregistri kaudu ning pärast paigaldust kasutusteatise esitamist. Täpse nõude ütleb sinu kohalik omavalitsus. Hea paigaldaja aitab dokumendid ette valmistada.
Miljööväärtuslik ala või ajalooline hoone. Tallinna linna juhise järgi tuleb välisosale valida tänavalt võimalikult vähe nähtav koht ja esifassaadile seadmeid paigutada ei tohi. Kui maja asub miljööalal, küsi tingimused omavalitsusest enne seadme ostmist.
Müra. Terviseameti andmetel ei tohi soojuspumba müra välisõhus, sealhulgas naabri elamukinnistul, ületada päeval 50 dB ega öösel 40 dB. Vanades aedlinnades on krundid kitsad ja majad lähestikku, seega mõõda kaugus naabri magamistoa aknani enne, kui välisosa koht paika pannakse. Ära paiguta välisosa ka kahe seina vahelisse nurka, sest see võimendab heli. Rohkem nõuandeid leiad artiklist soojuspumba mürataseme kohta.
Alus ja lumi. Vanade majade ümber on maapind sageli vajunud ja ebatasane. Välisosa peab seisma kindlal alusel, lumepiirist kõrgemal, ning sulamisvesi peab saama ära voolata, et see ei jäätuks seadme alla ega valguks vundamendi äärde.
Ajakava ja garantii. Õhk-vesi-soojuspumba paigaldus võtab orienteeruvalt 1–3 päeva. Samsungi õhk-vesi-soojuspumpadele kehtib 5-aastane garantii, kuid ainult siis, kui seadme on paigaldanud vastava kutsekvalifikatsiooniga spetsialist. Garantii ei kata paigaldusmaterjale, näiteks paake ja torustikku.
Viis viga, mis vanas majas säästu ära söövad
- Võimsus valitakse ruutmeetrite järgi, mitte soojuskao ja vajaliku pealevoolutemperatuuri järgi.
- Radiaatoreid ei katsetata ja seade hoitakse kogu talve 60 °C juures, kuigi maja saaks hakkama ka 50 °C-ga.
- Puhverpaak jäetakse ära ja seade lülitub sügisel tihti sisse-välja.
- Ahi lammutatakse liiga vara. Kui toetus seda ei nõua, on töökorras ahi vana maja parim varuküte voolukatkestuse ja kõva pakase ajaks.
- Termostaatventiilid keeratakse poolkinni ja pealevoolutemperatuuri tõstetakse. Säästlikum on hoida ventiilid lahti ja langetada küttekõverat.
Kust alustada
Vana maja soojuspumbaprojekt algab mõõtmisest: hinda soojuskadu, tee külmal päeval radiaatorite 55 °C katse ja otsusta, kas soojustamine tuleb teha enne. Alles siis saab valida seadme tüübi ja võimsuse. Kui need andmed on olemas, võta meiega ühendust: kohalik Samsungi edasimüüja aitab valida sinu majale sobiva õhk-vesi- või õhk-õhk-soojuspumba ja korraldab ka paigalduse.
